HEARTBROKEN

Väga raske on sellistest asjadest rääkida, eriti nii avalikult. Olen alati üritanud vältida isiklikest teemadest siin rääkimist, seepära...


Väga raske on sellistest asjadest rääkida, eriti nii avalikult. Olen alati üritanud vältida isiklikest teemadest siin rääkimist, seepärast teen ka praegu lühidalt. Minu emal diagnoositi aasta tagasi vähk. See oli kõigi jaoks suur šokk ja viimane aasta on terve pere jaoks olnud väga raske. Pikk jutt lühidalt, eelmisel nädalal ema seisund halvenes märgatavalt. Reedel, kui tal oli aeg minna järjekordsele ravile, ütlesid arstid, et enam kiiritust ja keemiat ei tee. Nädal hiljem ei ole Teda enam meiega. Oli ammu teada, et "see päev" ükskord-kunagi tulema peab, aga et nii äkki.. siiani raske uskuda. Teisipäeval on matused. Oleme teinud selleks hulganisti ettevalmistusi ning olnud pere ja sugulastega. Väga palju armastavaid inimesi on ümberringi, see teeb südame soojaks ning annab jõudu. Aitäh kõigile, kes on meile sel raskel ajal toeks! 

Kui minult uusi blogipostitusi praegu ei tule, siis vähemalt teate, miks. Loodan, et teil kõigil läheb ikka hästi!

You Might Also Like

5 kommentaari

  1. Pea püsti. Kaotasin oma ema päevapealt kui olin 9. aastane. Tean, et ükski öeldu ei aita ja igatsus hinges ei kao mitte kunagi, vaid lihtsalt õpid sellega elama. Loodan, et kannad endas armsaks saanud mälestusi, mis lisaks pisaratele suudaksid ka naeratuse näole tuua. Minu kaastunne.

    VastaKustuta
  2. Ei kujuta ettegi seda südamevalu, pea vastu armsake. :'(

    VastaKustuta
  3. Pea vastu ja mõtle kõigile ilusatele mälestustele, mis teil on koos olnud!

    VastaKustuta

@sincerelybitter