Väga raske on sellistest asjadest rääkida, eriti nii avalikult. Olen alati üritanud vältida isiklikest teemadest siin rääkimist, seepärast teen ka praegu lühidalt. Minu emal diagnoositi aasta tagasi vähk. See oli kõigi jaoks suur šokk ja viimane aasta on terve pere jaoks olnud väga raske. Pikk jutt lühidalt, eelmisel nädalal ema seisund halvenes märgatavalt. Reedel, kui tal oli aeg minna järjekordsele ravile, ütlesid arstid, et enam kiiritust ja keemiat ei tee. Nädal hiljem ei ole Teda enam meiega. Oli ammu teada, et "see päev" ükskord-kunagi tulema peab, aga et nii äkki.. siiani raske uskuda. Teisipäeval on matused. Oleme teinud selleks hulganisti ettevalmistusi ning olnud pere ja sugulastega. Väga palju armastavaid inimesi on ümberringi, see teeb südame soojaks ning annab jõudu. Aitäh kõigile, kes on meile sel raskel ajal toeks!